Ilusilersuineq
Ilusilersuineq oqaatsit qanoq aaqqissuunneqartarnerannut tunngavoq. Tamatumani naqinnerit assigiinngitsut ataasiakkaat eqqarsaatigineqarpallaarneq ajorput, kisianni quppernermi qanoq inissinneqarsimanerat pineqarnerusarluni.
Quppernermi oqaatsinik ataatsimoortumik takunnissinnaaneq pingaarutilimmik atuarsinnaassutsip ilagilluinnarpaa. Tassani pissutsit immikkut ittut aamma tappiitsunut isigiarsuttunullu atuupput.
Titarnerit takissusiat
Titarnerit takissusiat tastet amerlassusiannut, millimeterinut picanulluunniit (1 pica = 4,22 mm-it missaat) uuttortarneqarsinnaapput. Kisianni ilioqqaanermi uuttuut una atorneqakkajunnerusarpoq: Cicero (cic.) – 1 cic. = 4,5 mm-it missaat.
Atuartartut isiginiarnermikkut innarluutilippassuit titarnerit naatsukullaat iluarinerusarpaat. Titarnerit naatsuutillugit isit aalatinneqannginnerusarput sumiissusersiornissarlu ajornannginnerusarluni. Titarnertaamut nuunnermi oqaatsit tammaaneqarneq ajorput. Kisianni titarnerit naappallaarunik oqaatsit takisuut atuaruminaallissapput, tamannallu pinngitsoortinniartariaqarpoq.
Taamaattumik titarnerit takissusiat pillugit isummat assigiinngitsuunerat pinngitsoorneqarsinnaanngilaq. Ilaat oqartarput naqinnerit 50 65-illu akornanniikkunik pitsaanerpaajusoq. Taamatulli uuttueriaaseq kukkuneqarpoq, tassami tamatuma titarnerup takissusivia oqaatiginngilaa, tassami naqinnerit aalajangersimasunik ilusiliunersut assigiinngitsunillu angissuseqarnersut apeqqutaammat. Tamatumunnga taarsiullugu inuit amerlanerusut cic.-imik, ikinnerpaanik 15-inik amerlanerpaanillu 30 cic.-inik titarnerit takissusilerlugit (67,5 – 135 mm-inngortillugit) uuttortaasarpata killissat akuerineqarsinnaasut iluaniittoqassaaq.
Taamaattumik quppernerup A4-p oqaasertai marlunnut qupigaanni (spaltinut marlunnuk avillugit) pitsaanerpaasarpoq. Taamaalillutik isigiarsuttut amerlanersaat atuarluarsinnaassapput.
Kisianni spaltit atoraanni titarnerit ersarissorujussuanngortinneqassapput aamma spaltit akornat naammattumik ersarissarneqarsimassaaq.
Spaltit allatani naqitani taamaallaat atorneqariaqartut, elektroniskimik allataniunngitsoq, oqaatigissallugu pingaaruteqarpoq, tassami atortunut iluarsiissutinut allatanik elektroniskiusunik atuarnissamut atorneqartartunut sanilliullugit ajornartorsiutaalersinnaagamik.
Nikisitsineq/titarnerit imminnut ungasissusiat
Nikisitsineq titarnernit akornanni ungasissutsimut allatut taaguutaavoq. Nalinginnaasumik naqinnerit aalajangersimasumik ilusillit atorneqartut apeqqutaatillugit titarnerit ungasissusiat aalajangerneqartarpoq. Kisianni allatut nikisitsilluni oqaaseqatigiit inissinneqarsinnaapput – tassa titarnerit akorni allatut imminnut ungasissusilerlugit.
Oqaaseqatigiit atuarluarneqarnissaannut atuarnerlunneqarnissaannulluunniit titarnerit imminnut ungasissusiat pingaaruteqarluni apeqqutaavoq. Ataasiarluni marloriarluniluunniit nikitsineq atuarsinnaassutsimut pingaaruteqartorujussuusinnaavoq. Ingasattajaarinerit qaqutigut ajorneq ajorput – ingasaallugu titarnernik akunniliineq atuarnissamut ajornakusoortitsisarpoq.
Oqaatsit akornat
Oqaatsit akornat assigiinngitsunik silissusilerneqarsinnaavoq. Isigiarsuttut ilaanneeriarlutik oqaaseqatigiit atuarniaasaartarmatigit oqaatsit akorni ima akunneqartinneqartigissapput allaat oqaatsip ataatsip naanera allalu aallartittoq takuneqarsinnaallutik. Oqaatsit akornanni ungasissuseq assigiiginnartinneqartariaqarpoq aamma oqaatsit sinai aalajangersimasuutinnagit ilusileraanni pitsaanerpaassaaq - Fast/løs bagkantimi annertunerusumik paasisaqarit.
Naqinnerit imminnut ungasissusiat
Naqinnerit ataasiakkaat akornisa imminnut ungasissusiat nikerartinneqartinneqarsinnaavoq.
Naqinnerit ilusaanni aalajangersimasuni assigiissuseq taanna atorneqaannassasoq ISI-mit siunnersuutigineqarpoq.
Allatat sinai nikissinnaanngitsut/nikisinneqarsinnaasut
Oqaaseqatigiit sinaai nikissinnaanngitsuussasut ISI-mit siunnersuutigineqarpoq.
Oqaaseqatigiit sinai nikissinnaanngitsut allannermi atoraanni titarnermi oqaatsit akorni assigiissanngillat, tassami titarnerup takissusia malillugu nalimmassarneqartaramik. Taamaalilluni oqaatsit akornisa takissusiat annertuumik allanngortinneqartarpoq, taamaalillutik titarnerit ilaanni angivallaalerlutik oqaaseqatigiinnilu taakkuni ilaanni mikivallaalertarlutik.
Oqaaseqatigiit naqinnerisa akorni spatieredellit (siaakkat) atuartumut akornusersuutaapput atuarnerlu nattaqallisaartilertarlugu. Taamaattumik oqaaseqatigiit sinai saamerliit nikissinnaanngitsuutikkit talerpiatungaanilu sinai nikisinneqarsinnaasuutillugit.
Oqaaseqatigiinni oqaatsit aggorneqassanngilluinnarput, naqitani elektroniskiusumilluunniit allatani. Oqaaseqatigiinnik agguineq isigiarsuttup atuarniarneranut akornusersuutaasartorujussuuvoq aamma oqaaseqatigiinnik naqitanik paasinninnissamut ajornartorsiutaasinnaavoq. Tamatuma saniatigut elektroniskiusumik oqaaseqatigiiliat allisitsiuserluni atuarnerat ajornakusoorsinnaasarpoq. Oqaatsit takisoorujussuit atoraanni oqaaseqatigiinnillu naatsunnguanik ajornartorsiuteqalerluni, taava oqaatsit takisuut ataatsimoortitat avinneqarsinnaapput. Tassa imaappoq oqaatsinik avitsinerni tamani oqaaseq ”tamakkiisoq” avitat illua´tungaanniissasoq – assersuutigalugu oqaaseq tilgængeligheds-prolematik, tassani oqaatsip avitap illua´tungaaniippoq ”tilgængelighed” illua´tungaaniillunilu ”prolematik”.
Titartakkat
Titartakkanik, assinik, tegneseriat diagrammillu nalunaarut ersarinnerulersissinnaavaat atortussallu pilerinarnerulersillugit. Allakkianili sunniutit ilaat atorneqartariaqarput pingaarnertullu oqaaseqatigiinni assigisaaniluunniit titartaganngortillugit. Titartakkanik annikitsunik atuinikkut nalunaarut assersuutigalugu assimik immikkuualuttortarpassualimmit atuinermit paasiuminarnerusarpoq.
Titartakkat atorneqarpata oqaaseqatigiit sukutsitaannut inissinneqassanersut eqqarsaatigineqassapput. Assit oqaaseqatigiit qeqqanniittut atuarnermut akornutaasorujussuusinnaapput aamma isigiarsuttup titarneq eqqortoq uterfigeqqissallugu nanineq ajulertarpaa. Taamaattumik assit, titartakkat il.il. quppernerup affaanut iluitsumulluunniit inissinneqartarnissaat ISI-mit siunnersuutigineqarpoq.
Oqaaseqatigiit aamma titartakkat assilluunniit qaavinut allanneqartariaqanngillat. Taamaaliornerit isigiarsuttup atuarniarneranut ajornakusoortitsisorujussuussaaq. Asseq assigisaaluunniit nassuiarneqassappat taassuma oqaasertai ataani oqaasertanngortinneqartarnissaat siunnersuutigineqarpoq. Assip ataani oqaasertaliisinnaanngikkaanni iluaqutaasumik assimi oqaatsit inissaannik strimmeliliisoqarsinnaavoq aamma taarsiullugu kipparissoq qaqortoq qalipaatililluunniit oqaaseqatigiinnit immikkoortikkuminartut ikkunneqarsinnaapput.
Qulequttat ataasigullu titaasarnerit
Qulequtaq oqaaseqatigiit imarisaannik oqaluttuartuuvoq aamma oqaaseqatigiit ilaanni aallaqqaasiummik immikkoortoqartarpoq oqaaseqatigiit isserannik ersersitsisumik. Oqaaseqatigiit ilisimatitsissutit soorlu qulequttat, akornermiliussat assigisaallu angissusii assersuutigalugu 16-20-iutikkaanni oqaaseqatigiinnit allanit immikkoortikkuminarninngorlutik isiginiarnermikkut innarluutillit atuarnerannut iluaqutaassapput. Tamatuma saniatigut qulequtaq oqaaseqatigiinnit nalinginnaasunit issunerusunik naqinneqassaaq.
Ataatigut titaanerit aamma oqaaseqatigiinnik ersarissaatitut atorneqakulasarput. Kisianni ataasigut titaanerit oqaaseqatigiinnik atuarniarnermut ajornakusoortitsisarput.
Taamaattumik oqaaseq oqaaseqatigiilluunniit ersarissarniarlugit, oqaaseqatigiinni immikkoortuniluunniit ataasigut titaanerit atornagit, naqinnerit assigiinngitsunik issussusillit atorneqarnissaat ISI-mit siunnersuutigineqarpoq.